1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav,
3. Varsti tullakse koju. M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. M. isikuline, jaatav, kindel,
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. M. isikuline, jaatav, kindel,
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. A. isikuline, jaatav, kindel,
7. Tema silmad ei sädelenud enam. M. isikuline, eitav, kindel,
8. Jälle joosti ja kisendati. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. M. mitteisikuline, jaatav, kaudne,
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. A. isikuline, jaatav, kindel,
11. Ära puutu! A. isikuline, eitav, käskiv,
12. Kui oleksin vaid teadnud! A. isikuline, jaatav, tingiv,
13. Võtja käe peale lüüakse. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. A. isikuline, eitav, kindel,
15. Hoidke eemale! M. mitteisikuline, jaatav, käskiv,
16. Jah, see on minu kohus. A. isikuline, jaatav, kindel,
17. Läbirääkimised lõppegu. M. isikuline, jaatav, käskiv,
18. Seal jahvatatakse vilja. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
19. Oleksin vastanud kindlasti. A. isikuline, jaatav, tingiv,
20. Hilja vaatas nukralt tulle. A. isikuline, jaatavkindel.

reserveerima - kohta kinni panema
dubleerima - kahekordistama
imiteerima - kedagi või midagi järgi tegema
dekoreerima - kaunistama
demonstreerima - ette näitama
karakteriseerima - iseloomustama
motiveerima - kedagi innustama et ta saab sellega hakkama
kritiseerima - midagi kellegi kohta ütlema kui ta valmistand on
ekspluateerima - kasutama
kalkuleerima - arvutama
grimeerima - nägu kaunistama millegi abil

1. Ma reserveerisin laua rastoraanis.
2. Ma dubleerin oma panust.
3. Ma imiteerisin seda inimest.
4. Me dekoreerisime om maja sünnipäevaks.
5. Me demonstreerisime oma referaati klassi ees.
6. Kes karakteriseeris teda.
7. Mind motiveeriti teatevõistlusel.
8. Ma kritiseerisin ühte inimest.
9. Ma ekspluateerisin seda kelku.
10. Ma kalkuleerisin seda tehet.
11. Staare grimeeritakse enne teistega kohtumist.

Liidia Koidula elulugu

http://docs.google.com/Doc?id=dgb255fx_23f9gnxmd5

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsnik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - väga kiiresti
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga lihtsalt
17. nagu õlitatud välk - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivasse olukorda

1) Minu lapsepõlv möödus Virumaal Kadrina kihelkonnas.
2) Natukene. Enamasti ema või isa. Minu voodi kõrval.
3) Rakvere linna-algkoolis, see järel keisrikoolis. Saksa keeles.
4) Jah, eesti poisi kohta oli ülikooliharidus haruldane
5) Jah, pakkus küll
6) Ema ja isa lugesid muinasjutte ja siis ma hakkasingi muinasjutte kirjutama

1) Metsahaldjas
2)Katk
3)Näkineiu
4)Ussikuningas
5)Luupainaja
6)Vanakuri
7)Libahunt

"söögikott ja peksukott"

1. Vastandikud tegelaskujud. Seal olid rikas vend ja vaene vend.
Kindel algus. Elas kord kaks venda.
Kindel lõpp. Rikas jäi vaeseks ja vaene sai õnnelikuks.

2. Sest seal oli üks inimene nii rikas, et ei oska rahaga midagi peale hakata, aga teine oli nii vaene, et sai vaevuendale süüa osta.

3. Mis juhtus vaese vennaga kohe algul?
Mis juhtus saunas?
Mida jutustasid poisisd emale kodus?
Mida poisisd ütlesid mehele kelle koti nad ära võtsid?
Kas need poiste väljamõeldud sõnad toimisid?

Minu muinasjutt Põhjatuulest

Muiste elas kord üks kits. Tema nimi oli Põhjatuul.Tal oli palju kaaslasi kes olid temaga koos. Kõik nad olid ülemeelikud kuna nad olid vaal noored ja tahtsid palju joosta ja hüpata. Ükskord juhtus hirmus lugu kolm kitsetalle läks hästi kaugele ja hundid nägid teda, aga teised kitsed jõudsid neil jaole ja siad oma talled kätta.
Pärast seda läks Põhjatuul laia maailma rändama. Ta käis eesti metsades tallinna lähedal ja igal pool pärnu lähedal kuna ta tahtis olla võimalikult üksi olla.Lõpuks jõudis ta kose juurde mis oli väga suur ja ilus. Ta sai seal juua ja nägi natukese aja pärast seal oma head sõpra kes oli ka seal hundiga kohtumise juures.Ta elas sealt natukene kaugemal. Nad said tuttavaks.
See oli suur sõprus ta tundis, et on lõpuks leidnud hea sõbra. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad veel siiani. Sellest annab teada nende järeltulijad.

Ma sain teada vana aja tööriistu ja igasugu uusi teadmisi ja muud sellist. Sellest saaks õppida vanaaja teadmisi ja kuidas tehti midagi.

Rahvaluulele on omane:
anonüümselt

varieeritud

kollektiivne

suuline

teisend

peegeldab
kombeid

rahvaluule
keskonda

MSN-i lühivestlus

Kristjan- on 18 aastne kastan pruunide juustega inteligentne poiss.
Raffik- ta on on 17 aasatne poisslaps kes on ära rikkunud oma nooruse narkootikumidega.
Raili- 17 aastane lühemat kasvu tagasi hoidlik tüdruk.


RAILI: Tsauka, mis teete?
RAFFIK:Tsau, mina?
RAFFIK: Mina tulin just söömast.
RAILI:Kuulge kas keegi täna õue ei viitsi veel?
KRISTJAN:Aa kuulge ma viitsin kui keegi veel tuleb kuna muidu on nii igav.
RAFFIK:Ma võin tulla mul nagunii pole kedagi kodus, muidu igav hakkab.
RAILI: Mm , ohh lähme välja.
KRISTJAN:Kuulge, aga lähme Raffiku juurde kui ta üks siis saab pidu panna ju.
RAFFIK:Minu poole võib küll tulla ju aga ärme siin eriti laaberda.
RAILI: No okk. Aga ma pean kell kümme kodus olema.
RAFFIK:Nii vara, haha, muidu minu juurde võib ööseks ka jääda kui tahate.
KRISTJAN:Ok aga ma võin su poole tulla kui lubad või tahad.
RAILI: NO okei ma siis võibolla jään. Kuna jahh..
RAILI: Okei näeme siis selle suure puu juures mis seal kooli juures asub. Näeme.

RAFFIK.Tsau ma minema nüüd ma hakkan ette valmistama.
Nii nad läksid kolmekesi Raffiku poole pidu korraldama.


Autorid: Kristjan, Nele ja Raul.

Isemeelsed

1) Kuhu läksid Peeter ja Endel? Miks?
2) Kes kinnitas ukse peale sildi?Miks?
3)Kes omas jutus koera?
4) Miks läksid lapsed majja?
5) Mis oli koera nimi?

1)Nad läksid Martinsonide endisele eluasemele
2)Maie pani uksele sildi
3)-
4)Et ööbida
5)Koera nimi oli polka

1. Noored tahavad, et neil oleks koht kus koos olla sellepärast , et kodus on koguaeg halb olla ja seal on vanemad ka. Neil on vaja kohta, kus olla omasugustega ja kus keegi neid segada ei saaks, sest niisama väljas hulkuda on ka ebameeldiv.
2. Minu kodukoht ei paku eriti võimalusi noorte kooskäimiseks ja ma ei tunne, et ma ka millestki ilma jääks.
3. Ma arvan, et selle jutu nimi on sellepärast "Isemeelsed", sest noored selles juttus on väga iseseisvad ja võtavad palju asju ise ette. Neil on iga asja kohta oma arvamus.

Släng

Ei ema ega isa ei ole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõtetesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Greogoril ja Martenil ? Mis äri see on, mida nad ajavad, miks on Marten nüüd selline imelik. Mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile ära öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast, sest neil on jamad kaelas, milliste inimestega neil see äri käib, et nüüd nende elu on ohus? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab kõhus keerama. Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi . Neile on abi vaja, see on selge. Ise kellelegi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab-aga kellega ? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on täiesti siiber nende viimase aja seiklustest ja vaevalt, et ta mõikab midagi taolise äriajamisest. Pealegi kõige muu võib ema reageerida täitsa ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvat. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta ültse teha saaks ?

Noorsoojutt

Mihkel

Ühel ilusal päeval said kokku sõbrad Ron, Nele, Karl, Mihkel, Kristjan, Sander. Kõik ei olnud üksteist näinud juba mitu kuud ega teadnud mida keegi teeb. Mihkel sai tulla siia nii, et ta jooksis kodust ära ja sellega ta saab palju jamasid kaela ega taha koju tagasi minna. Nad pidid minema ühte ülikooli ja saama ühte klassi. See oli kõigile rõõmustav uudis kuid mõnele see ei meeldinud kuna kui nad kõik lahku läksid ei saanud kõik hästi läbi ja ei saa siiamaani. Aga eks nad nüüd lepivad ära Mihkli pere ei olnud ka kõige normaalsem enne kui ta ära jooksis vend tüütas koguaeg, ias oli koguaeg tööl ja ema haige.
Kaks aastat hiljem kõik läksid tülli ja Kristjan tegi pommiähvarduse. Keegi ei teadnud, et Kristjan seda tegi ja kõik laabus kuid politsei oli Kristjanil juba jälil ja jälitas teda. Kristjan hakkas põgenema 01.01.2009 ja saadi kätte 26.05.2009. kõik said teada, et tema selle taga oli ja ta läks vangi. teised aga jäid sinna kooli ja lõpetasid hästi ja keegi ei tahtnud enam midagi temast teada.
Kõik lõppes nii, et Kristjan oli kolm aastat vangis ja teised said hea töö ja elu läks hästi edasi.

Priska

Perno Postimees asutati 5. juunil 1857. Alustaja oli Johann Voldemar Jannsen. See püsis läbi aastate ja ja see tuli välja ainult Pärnumaal.


Esimene väljaanne.

Tere armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
kuulutan maarahvale
kõik mis sünnib ilmas,
annan teada sulle heaks ,
et ka sinu rahvas teaks
kuidas seis mailma peal
elavad ja teavad.